Ameerika Armee on Maailmasõja võitjana saanud käsu juurutada ühes väikeses Jaapani külas demokraatiat ja läänelikku maailmavaadet.
Üks peategelasi, Jaapani väikese mägiküla elanik Sakini (Marko Matvere) tutvustab oma külarahva suhtumist ja arusaamu järgmiselt:
"Okinawa ajalugu vallutajate väärikast reast jutustab.
Neljateistkümnendal sajandil meil au Hiina piraatidele alistuda.
Kuueteistkümnendal sajandil Inglise misjonäridele.
Kaheksateistkümnendal sajandil Jaapani sõjapealikele.
Ja kahekümnendal sajandil Ameerika mereväele.
Okinawal hästi vedanud.
Kultuur siia toodud ... Ei vaja minna tooma.
Palju õppinud.
Kõige tähtsam: ülejäänud maailm Okinawa ei ole.
Maailm tore vaheldusrikas.
Näide.
Okinawas ... ustel lukku pole.
Halb komme, kui naabrit ei usalda.
Ameerikas ... lukud ja võtmed suur tööstus.
Järeldus? Halvad kombed, hea äri.
Okinawas ... avalikus kümblusvannis palja daamiga päris sobib ennast pesta.
Palja daami pilt kodus ... päris sobimatu.
Ameerikas ... palja daami kuju pargis preemia saab.
Aga paljas luust ja lihast daam pargis trahvi saab.
Järeldus? Pornograafia geograafia küsimus.
Okinawalased alati usinad valitsejaid kuulama.
Sügav soov hõõrdumist vähendada.
Õppida lihtne ei ole. Vahel valus.
Aga valu inimese mõtlema paneb.
Mõte inimese targaks teeb.
Tarkus elu talutavaks teeb.
Nii et ... Me väikese loo räägime, mis suurepärane näide, kuidas Okinawa heast tahtest demokraatia vastu võtab."
See on kõigest osa tingeltangelist mis maanteemuuseumi siseõue täidab. Vahest leidub kuskil mõni raamatki millel see lugu põhineb. väärt kraam!!!
